EELK Prangli Laurentsiuse Kogudus

Ajalugu

Alltoodud kaks lõiku on väljavõte Prangli saare uuendatud Lauritsa kabeli 50-aastase juubelipäeva puhul välja antud trükisest, mis on ilmunud 10. augustil 1910 a. Soovi korral võid säilinud osa sellest trükisest omale ka alla laadida (loe lähemalt lehe lõpust).

Esimesed teated Prangli saare kabeli kohta leiame wanas kiriku raamatus, mis Jõelehtme kirikuõpetaja Heinrich Christoph Wrede 1725 a. on kirjutanud. Sealt loeme meie: Prangli saar (Wrangelsholm) on üks saar (Rootsikeeles holm), üks penikoorm pikk ja pool penikoormat lai, Jõelehtmest põhja poole meres, kolm penikoormat Jõesuust ja kaks penikoormat Knuutilt ehk Kaljuotsast.

Selle saare peal on üks kabel, kelle asutamisest wanad inimesed järgmist räägiwad: umbes kahesaja aasta eest (nüüd siis juba neljasaja aasta eest) olla kaks Soomlast jää peale hülgepüügile läinud. Korraga tõusnud torm mis jää ära purustanud, mõlemad mehed aga peasesid ühe suurema jääpanga peale. Selle peal saiwad nemad tuulest ja tormist sinna ja tänna aetud kunni nemad wiimaks hommiku poolt tulles Prangli saarele saiwad. Sest et nemad olid Jumalale olid tõutuse annud, kui Jumal neid merehädast peastaks ja neid jälle maale saadaks, siis wõtsid nemad nõuuks selle saare peale kabeli ehitada. Sest et nende nõuu, kuhu kohta kabelit ehitada lahku läks, otsustasid nemad sõelaga wett kanda ja kabeli sinna asutada, kus wesi kõigeparemini wälja jookseks. Selle järele tehti ja nemad nimetasid kabelit Lauritsa kabeliks sest et nemad Lauritsapäewal hädast oliwad peasenud.

Tegelikult ehitati pärast neid sündmusi kabel Prangli saarele veel mitu korda otsast uuesti üles. Tänapäevase kabeli kohta kirjutatakse trükises, et see olevat ehitatud 1848 aasta suvel ning et raha olivat kogutud kiriku ehituseks alates 1829. aastast annetuste näol. Raha kulus kiriku ehituseks 427 rubla hõbedat. Ka on teada suurimad annetajad. Kabel, millest on nüüdseks saanud kirik, ehitati vahemikus 8. juuni 1848 kuni 10. august 1848. 10. augustil 1848 sai uues kabelis ka esmakordselt jumalateenistus peetud. Selle kohta räägib trükis:

8. augustil sõitis õpetaja praost Schüdlöffel Keiserliku Konsistoriumi käsu peale uue abikiriku pühitsemiseks saarele. Abiks selle pühaliku talituse juures oliwad Harju=Jaani õpetaja Danielsson, üks Soomlane ja Jüri õpetaja Luther. 9. augustil saiwad weel mõned seestpoolt asjad korraldatud. Õhtul pidas õpetaja wanas kogumise ruumis pihti kõne neile, kes pärast pühitsemist esimest korda uues kabelis armulauale tahtsid tulla. 10. augustil, Lauritsapäewal, kui kabeli nimepäewal, sai Jumala armulise abiga Prangli saare kabeli pühalik pühitsemine ette wõetud. Pühitsemise päewaks oli õpetaja ise uued laulud Saksakeelest ümber pannud ja trükkida lasknud. Hommikul tuli kogudus weel wanas ajutises kogumise ruumis kokku.

Kui esimese laulu („Uude paika kipume; Wiimne kord ju tulla siia: Sest nüüd rõõmsad oleme; Täna lahkume siit meie“ j. n. e.) kolm esimest salmi lauldud oliwad, tänas õpetaja Jumalat selle armu eest, et Tema ta selles wiletsas ruumis igal ajal kui truu Jumal ja Isa ennast koguduse poole oli tunnistanud. Siis wõtsiwad praost Schüdlöffel ja tema kaaslased piibliraamatu ja armulaua riistad, ja laulu neljandama salmiga: „Jumalaga jätame Seda waest ja kitsast paika,“ lahkusiwad nemad wanast ruumist ja pühalikkus rongikäikus astus nüüd kogudus uue Jumala koja poole, kus juures saare noor rahwas eel täis. Seal uues kabelis algas jumalateenistus pühitsemise lauluga: „Taewas, wägede Jehoowa! Pühal paigal elad sa, – Siiski koda siia, Looja, Enesele asuta“. Peale selle pidas praost pühitsemise kõne ja toimetas oma abilistega käsiraamatu põhjal õnnistamist. Pärast laulu: „Siin oma nime ilmuta, Oh Jumal Issa armuga, Sell uuel pühal paigal,“ pidas praost jutlust.

Jutluses tuletas õpetaja endiseid Jumala kodasid selle saare peal meele, teatas kogudusele mõnda selle kabeli ehituse üle, ja kõneles siis 1. Kuning. r. 8, 29. 30. põhjal sellest, et see Jumala koda meile üks laew kolmesuguse warandusega peab olema: 1) Kristus – tüürimees; 2) Jumala sõna – kaart; 3) Püha Vaim – kompas. Lõpuks tähendas jutlustaja päewa ewangeliumi Joh. 12, 24-26 ja niisamuti ta weretunnistaja Laurentius’e peale ja kutsus kogudust üles ainult Jumalat ja Õnnistegijat truuiste ülestunnistama. Pärast jutlust sai lauarahwast wastu wõetud ja lõpu laulu järele: „Su auu täna kiitsime, Kes täidad maa ja taewa,“ sai terwe koguduse juuresolemisel esimene laps, laulumehe Madikse Jaan Preiholm’i poeg Johannes kabelis ristitud. Ka suurendatud surnuaed sai weel iseäranis pühitsetud.

„Jumalale olgu kiitus ja auustus ja auu, et ka kabeli ehitust on lasknud korda minna, Tema hoidku seda Jumala koda ja õnnistagu oma wäikest kogudust selle saare peal! Aamen“. Seda tänupalwet lisab armas praosti herra kabeli ehitamise kirjeldamisele juure.

Lae alla killuke säilinud Prangli kiriku ajalugu

Enamus eelnevat juttu pärineb 2008. aasta suvel ühest vanast suitsusaunast leitud trükisest pealkirjaga „Laulud Prangli saare uuendatud Lauritsa kabeli 50-aastase juubelipäewal, 10. augustil 1910 a.“. Et trükis oli väga vana ja aegu näinud, oli kõige õigem tegu see kiiresti arvutisse sisestada. Trükis oli kirjutatud gooti kirjas ning ei olnud säilinud tervikuna. Kuna lehtede servad olid katki, on osad sõnadki jäänud poolikuks. Sellegipoolest võid selle digitaalsel kujul omale alla laadida.

• Lae alla „Laulud Prangli saare uuendatud Lauritsa kabeli 50-aastase juubelipäewal, 10. augustil 1910 a.“ , kus punasega on tähistatud puudu olevad või arvatavad sõnad.
  

Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest - sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses. 1. tessalooniklastele 5:16-18